Alarmiabi

Informatsioon ja abi tel: 507 3344


 

PROBLEEMIDE PROTSENTUAALNE JAOTUS
65 % väljasõitude põhjuseks, kui alarm ei tööta, on auto enda aku tühi või peaaegu tühi. Põhjuseks reeglina põlemaunustatud tuled, generaator on lõpetanud laadimise või aku enda rike.
25 % on puldi patarei tühi, seoses patarei tühjenemisega on kadunud puldi kood, segavad raadiosageduste tõttu puldi tegevusraadiuse tugev vähenemine või alarmi skaneerimisvastase funktsiooni rakendumine.
10 % on enamikel juhtudel seotud auto mittekäivitumisega, kahtlusega alarmi blokeeringu rakendumisest, mis enamikel juhtudel osutub auto süüte- või kütusesüsteemi veaks.

Alarm ei allu puldile.
Kui kaugjuhtimispuldile vajutades ei toimu autopoolset reaktsiooni, peetakse üldjuhul süüdlaseks kaugjuhtimispulti ning hakatakse seda instinktiivselt jõulisemalt vajutama (tekitades vigastusi puldi trükkplaadile). Kuigi viga võib olla ka puldis on võimalikke põhjuseid siiski rohkem:

1. Kaugjuhtimispuldi kasutamise keskkonnas on “eetrihäired” (st. kaugjuhtimise töösagedusel töötab antud kohas võimsam raadiosaatja). Põhjused on toodud nende esinemise pingereas, kust selgub, et esimene kõige levinum põhjus ei tulene seadme töökindlusest, vaid liiga tihedast eetrist (sagedusala 433 MHz on ettenähtud kaugjuhtimisseadmetele, amatöörraadiojaamadele ja selle väga lähedast sagedust kasutab ka Eesti Telefoni traadita telefonivõrk RAS 1000). Probleemiks on skaneerimisvastase funktsiooni rakendumine, mis blokeerib raadiojuhtimise, olles turvalisuse huvides väga oluline. Selle vältimiseks on paremad valveseadmed varustatud lisaks kaugjuhtimispultidele ka elektronvõtmega, mille abil saab auto valvesse panna ja valvest maha võtta ka ilma puldita. Selline elektronvõti (tihti nimetatud ka elektrooniline hooldusvõti või koodvõti) võimaldab autot ja valveseadet kasutada kuni abi saamiseni, välja arvatud juhul, kui valveseade on riknenud või puudub toide (nt. auto aku on saanud tühjaks).

2. Puldi patarei on tühjaks saanud (tulukese süttimine või vilkumine puldil ei selgita patarei seisukorda, kuid järjest vähenev tööraadius annab märku tühjenevast patareist)

3. Kaugjuhtimispuldi kood on valvekeskuse mälust välja läinud või riknenud. Tühjaks saanud patarei puldis, tühjaks saanud auto aku või suured häireid autoelektrisüsteemis võivad põhjustada pultide koodi kustumise keskuse mälus. Kaugjuhtimispultide või keskuse programmeerimiseks peab pöörduma spetsialisti poole.

4. Valveseade on riknenud või puudub toide (nt. auto aku on saanud tühjaks)

Vanematel alarmidel on komplektis väikesed võtmed alarmi lukk-lüliti välja keeramiseks olukordades, kus valveseade mingil põhjusel ei allu kaugjuhtimispuldile. Tihti autokasutajad ei tea, miks autovõtmete kimbus selline väike võti on, või kust leida see lukk. Lukk-lüliti on kas alarmi sireeni küljes või auto salongis, tavaliselt on lukk kaetud musta värvi plastmass “kübaraga”.

Enamik uuemaid alarme kasutavad häda olukorras PIN-koodi sisestamist süütevõtme abil. Praktika näitab, et see protseduur osutub väga paljudele kasutajatele probleemseks. Tihti tuleb seda tähelepanu ja kogemust nõudvat toimingut teha karjuva sireeniga. Pin-koodi sisestamiseks on igal valveseadme margil omad juhised mida peaks iga auto kasutaja teadma vähemalt siis, kui sõidetakse Vabariigist välja.

Alarm läheb häiresse
Siin peetakse silmas olukorda, kus alarm on pandud valvesse (lülitatud sisse/aktiveeritud) ja ta annab mingi aja möödudes ilma põhjuseta häiret. “Põhjusega” all peetakse silmas alarmi reageerimist varga tegutsemistele. Põhjuseta häiresse minekut ehk valehäireid põhjustavad kõige sagedamini:
* Liiga tundlik põrutus- ehk löögiandur
* Liiga tundlik ruumiandur
* Rivist väljaläinud ukse- või kapoti lüliti
* Pingealanemisandur

Enamusel alarmidest jääb häire põhjus mällu, st on võimalik tuvastada häiret põhjustanud elektriahel. Tavaliselt edastatakse häire põhjuse kood punasele tulukesega (LED) armatuurlaual või tuuleklaasil vilgatuste abil (veakoodid) pärast auto valvest maha võtmist (süüte sisse lülitamine või uuesti valvesse panek kustutab mälu). Erinevatel alarmidel on koodid ja lugemismeetodid erinevad, täpsemad juhised saab kasutusjuhendist või paigaldajalt.

Põrutusandur:
Kuna auto kere on keerulise konstruktsiooniga ja löögid jõuavad andurini väga keerulisi ja üllatavaid teid pidi, siis jääb kindlasti mõni osa autost oluliselt tundlikumaks. Tundlikkus reguleeritakse kõige tundlikuma punkti järgi, et vältida valehäireid (näit. lähedal asub raudtee, parklas lüüakse kõrvalseisva auto uks kõvasti kinni, raskeveok sõidab läbi asfaldiaugu jne.) Paratamatult jäävad siis ka pimedad punktid, mis ei anna häiret nõrgemal põrutusel.

Ruumiandur:
Andurite reguleerimine tasuks jätta spetsialisti hoolde, kuid selle võimaluse tekkimiseni saab üldjuhul alarmi panna valvesse ka ilma lisaanduriteta. Selline vajadus tekib ka siis, kui soovitakse autosse jätta koer või muu lemmikloom. Kui ruumianduriks on ultraheliandur tuleb see lülitada välja juhtudel, kui soovitakse jätta lahti katuseluuk või aken (mikrolaine ruumiandurit välja lülitada ei ole vaja).

Uste lülitid:
Uste lülitite seisukorda saate kontrollida salongivalgustuse abil. Kui salongivalgustus ei kustu (kui valgus kustub viitega, tuleb see ära oodata) tuleks uksed ja lülitid visuaalselt üle kontrollida. Kui viga ei leitud, tuleb pöörduda töökoja poole.

Pingealanemisandur:
Vana, ebakvaliteetne autoaku või ebapiisav laadimine põhjustavad valehäireid pingealanemisandurilt (nõuab spetsialisti sekkumist).

Vigade kõrvaldamise eelduseks ka alarmitöökojas on teadmine, milliselt andurilt signaal tuli. Kuna paljud probleemid esinevad aeg ajalt, on väga oluline lugeda alarmi veakoodid vahetult pärast valvest maha võtmist.

Alarm ei lähe häiresse
Alarmi kontrollimisel tihti avastatakse, et see ei reageeri uste avamisele ega liikumisele salongis. Tegemist ei ole veaga, vaid asjaoluga, et alarmidel eksisteerib pärast valvesse panemist erineva pikkusega ooteajad (enamasti 45 sek), mille möödumisel on alarm valmis reageerima kas liikumisele autosalongis või uste avamisele. Ooteaja möödudes reageerib alarm viivitamatult signaali saabudes ja karjub tavaliselt 30sekundit. Juhul, kui ooteaja möödudes alarm ei reageeri ühele või teisele andurile tuleks pöörduda alarmispetsialisti poole

Auto ei käivitu
Sellises olukorra põhjuseid võib olla kümneid, kui üks levinumaid põhjusi on siiski asjaolu, et auto aku on kas tühi või peaaegu tühi. Esimese probleemi tunneb ära sellest, et autos ei sütti ükski lamp (“täiesti külm”). Sellisel juhul ei tohiks üritada auto käivitada juhtmetega teiselt autolt, vaid tuleks aku miinusklemm lahti ühendada ja aku laadida. Teise juhul on probleemiks, kuidas ära tunda, et starteri lülituse ajal kukub elektrisüsteemis pinge liiga madalale (seejuures võib starter isegi mootorit vedada). Liiga madala pinge tõttu võib näiteks jääda kütusesurve liiga madalaks või aktiviseeruvad alarmi või immobilisaatori käivitustakistuse ahelad. Sellisel juhul võib mootori siiski tööle saada, kui turgutate akut teiselt autolt käivitusjuhtmetega.

“Alarm karjus öö läbi”
Sellist olukorda võib esineda üliharva, kuna enamus kaasaegseid autoalarme loendavad erinevatele sisenditele saabunud signaale. Ukse ja luukideanduritelt saabunud signaalid lülitatakse välja 3 kuni 6 tsükli järel, ruumiandur lülitatakse välja juba 1 kuni 3 tsükli järel. Siiski süütesignaali saabudes (kuid see peaks ka tähendama tõsist ärandamiskatset) tsükleid ei piirata.

Kasutatud materjale Skivali koduleheküljelt www.skival.ee